IT eetilised, sotsiaalsed ja profesionaalsed aspektid

Selle nädala teemaks oli arutleda positiivse ja negatiivse kasutatavuse üle veebis. Kasutatavuse all mõistetakse mingi objekti kasutajalihtsust ja -meeldivust ning ka selle kasutamaõppimise kergust. Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse viis peamist komponenti. Õpitavus - Kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid. Tõhusus - Kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud.  Meeldejäävus - Kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud. Vead ehk veakindlus - Kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada. Rahulolu - Kui meeldiv kasutajakogemus. Kasulikkus - Kas objekt teeb seda, mida vaja on (Väike lisa, mida on Nielsen öelnud) Minul on positiivne kasutajakogemus  seb.ee  leheküljega. See on õpitav, kuna kasutajal ei ole raskusi veebikeskkonna kasutami...

Selle nädala teemaks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusest võtsin analüüsimiseks kanban metoodika ning ärimudeliks valisin teenuse dropbox.  Kanban on üks agiilsetest arendusmeetoditest. Kanban annab oluliselt rohkem vabadust, kui scrum meetod. Sellel puuduvad ajalised raamid ning töövoog on järjepidev ja tasakaalus. Kanban meetodis on neli põhiprintsiipi, mida arenduse jooksul jälgitakse: Alusta sellest, mida teed praegu - Kanban on muudatuste juhtimise metodika. Puuduvad mõisted "arendusprotsess" või "projektijuht". Lähtutakse sellest, mis on olemas ning ei jagata uusi rolle. Ole valmis pidevateks muutustes - Kaasaegne organisatsioon on pidevas arengus. Keskendutakse väikestele muudatustele, kuna suurte muudatuste tegemisel on vastutus suurem, kui väiksemate muudatuste tegemisel.  Alusta praegustest ülesannetest, kohustustest ja nimetustest - Organisatsioonis on alati asju, mis tõõtavad ...

Selle nädala teemaks oli läbi lugeda Eric S. Raymondi "Hacker-HOWTO" ehk "Kuidas saada häkkeriks?" ning kirjutada selle kohta arvustus. Häkkerid on arvutispetsialistid, kes tegelevad aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega. Tihti kasutatakse sõna "häkker" vales kontekstis, mis puudutab kuritegevust - selliseid programmeerijaid, kes tegelevad süsteemide hävitamise, paroolide varastamise ja muu kuritegelikuga nimetetakse tegelikult hoopis kräkkeriteks. Kokkuvõtteks saaks öelda, et kräkkerid lõhuvad ja kahjustavad seda, mida häkkerid on loonud! Häkkeri põhioskustena tõi autor välja need neli oskust: Programmeerimise oskus Avatud lähtekoodiga Unixit-i kasutamise oskus Veebi kasutamise ja HTML-i kirjutamise oskus Inglise keele oskus  Autor on välja toonud ka häkkeritele omaseid omadusi. Mida siinkohal tahaksin välja tuua ning omalt poolt kommenteerida: Häkkeriks saavad vaid need...